Detsember on ukse ees ja pühad tulemas. See on aeg, kus ollakse koos lähedastega ja selle kõige juurde kuulub alati üks korralik söömaaeg. Lauad on kaetud rikkalikult väga maitsva ja ahvatleva toiduga. Pühade- ja uusaastalaua taga on millegipärast kombeks ennast üle süüa. See oleks justkui kohustuslik ja enim on kuulda inimeste suust seda, et just pühade aegu sai mõned kilod juurde võetud. Seekord tahangi anda veidi nõu, kuidas see aeg ilma suuremate kahjustusteta üle elada.
Treener, asjatundja, tõsine huviline või spetsialist, ka nemad on oma omapärade ja eelistustega inimesed. Tahan täna rääkida treeningkavade (jaotuste) koostamisest ja mõningatest mõtetest, mis mind selle teemaga seonduvalt valdavad.
Ma ei saa tervislikult toituda, sest tervislik toit on kallis. Sellist lauset olen kuulnud päris palju. Mis ma oskan öelda – jama jutt, mis tuleneb suuresti inimeste teadmatusest. Mis seal salata, see on väga hea ettekääne ja vabandus.
Elu näitab, et jutt „ära suitseta, toitu tervislikult ja tee sporti“ ei toimi. Inimene on lihtsalt nii rumal loom, et tema peab motiveerituse tekkimiseks enamus juhtudel põhjas ära käima. Kui paljud tormavad hambaarsti juurde, kus avastavad peeglist, et tagumisele hambale hakkaks nagu mingi auguke tekkima? Minnakse enamasti ikka siis, kui hammas on juba mitmel korral valutamisega tunda andnud või kui auk on juba nähtavalt väga suur.
Isud. Usun, et kõik inimesed on sellise nähtusega kokku puutunud. Kes vähem, kes rohkem. Tahan kirjutada enda kogemustest ja sellest, kuidas pärast mõnda võistlusdieeti, asi totaalselt käest ära läks. Tänaseks päevaks võin öelda, et olen leidnud “rohu” isudega võitlemiseks ja tahan teiega oma kogemusi jagada. Kuidas toimetada peale dieeti ja dieedi ajal.
See, kuidas liigne istumine ja seljavalud on omavahel seotud jääb ilmselt väga paljudele arusaamatuks. Pigem oleme seljaprobleemide põhjusena harjunud kuulma vastupidist, kuidas keegi kandis rasket kappi ja tõstis selja ära või pingutattreeningul koormusega üle. Eks tuleb ette ka selja äratõstmist ja treeningul ülepingutamist, kuid tegelikkuses vaevleb tänane 21. sajandi info- ja heaoluühiskonna inimene väga sageli selja- ning puusaprobleemide käes, mis pigem ei tulene mitte liigsest füüsilisest aktiivsusest/pingutusest, vaid passiivsusest, täpsemalt meeletus mahus istumisest. Me istume oma vastandlihased tasakaalust välja (düsbalanssi), mis väljendub üsna kiiresti rühivigade ning selja- ja puusavaludena. Seljavaludest pääsemiseks on võtmetähtsusega puusasirutajate- ja painutajate, eesotsas tuharalihase ja niude-nimmelihase tasakaalustatud areng ja toonus.
Juhtub ikka, et mingil põhjusel, pole me ette valmistunud. Põhjuseid võib olla erinevaid. Võib tekkida igasuguseid ootamatusi milleks me valmis pole. Alati ei ole võimalik kõike karbikestega kaasas kanda. Mõnel juhul pole see lihtsalotstarbekas ja mõnel üksikul juhul pole see võimalik. Tahaksin anda veidi nõuandeid kuidas toituda erijuhtudel nii, et me oma vormile väga palju liiga ei teeks.
Et elame ülekaalulisuse epideemia keskmes ei tohiks enam kellelegi teadmata olla. See on probleem, tõepoolest, suur probleem, kuna väga paljud tõsised tervisehädad saavad ülekaalust alguse. Liigeseprobleemidest, suhkruhaiguse ja erinevatvähiliikideni välja. Võime ülekaalu tekkepõhjuseid otsida igalt poolt ja seda tehaksegi, aga tahame või mitte, rasvumise otsene alge on ühene: suust läheb rohkem sisse, kui organism ära kulutab. Ilmselt kõik me oleme lugenud GM toidust, aga ka sellest, kuidas tänapäeva toit sisaldab palju kunstlikke magusaineid, maitsetugevdajaid, erinevaid E-aineid, transrasvasid jne. Lisaks sellele on tänapäeva toidud väga töödeldud, mis tõstab nende kaloraaži ja energiatiheduse väga kõrgeks. Toidu töötlemine teeb selle väga lihtsalt imenduvaks ning sellised (töödeldud) toidud sisaldavad enamasti vähe kiudaineid ja palju suhkruid. Hoolimata eelnevast, kõige selle taustal häirib mind inimeste mõtteviis, et tänapäeva toit ongi selline, mis soodustab ülekaalu ja rasvumist justkui seda ei olekski võimalik vältida.
Kannatamatus on inimloomuses. Me oleme kärsitud ja tahame kõike saada kiiresti. Paraku on nii, et head asjad ei tule kiiresti ega ka lihtsalt. Lihaste ehitamine on tegevus, mis nõuab suurt järjepidevust ja kannatust. Just nendel mõteteltahan selles artiklis arutleda ja lähemalt peatuda.
Ülimaitsvad ja tervislikud pannkoogid sobivad suurepäraselt pühapäevaseks hommikusöögiks (eriti siis, kui oled suur šokolaadisõber). Jahu asemel on kasutatud bataati, mis sisaldab väga palju erinevaid vitamiine, rauda ja kiudaineid.
Saage tuttavaks – Christin-Amani Kiivikas. Juba perekonnanimest saame aimu, et sellest tüdrukust saame tulevikus veel kuulda. See kõigest 14-aastane Tallinna tüdruk on juba ennast laiemale avalikkusele tutvustanud, tehes ise alles esimessamme lavalaudade poole. Amani räägib oma eesmärkidest, treeningutest ja sellest, kuidas valmistub oma esimesteks bikiinifitnessi võistlusteks.
Eesti meistrivõistlusteni on jäänud loetud päevad. Mäletan oma esimesi võistlusi väga hästi. Mäletan seda tunnet ja ärevust, mis mind valdasid. Olin päris suures teadmatuses ja kerges paanikas. Ei olnud ei kogemusi, ega teadmisi. Midteha? Mida mitte teha? Kuidas käituda? Mis peaks kaasas olema jne. Ausalt öeldes olin nagu peata kana. Selles artiklis, tahaksingi teie elu veidi lihtsamaks teha ja nendel teemadel peatuda.
Kuna võistlushooaeg on täistuuridel ja paljud teist on valmistumas, siis tahaksin kirjutada valmistumisest. Juba ma näen ja kuulen, kuidas inimesed, kes esimest korda valmistumas “astuvad ämbrisse”. Just nimelt, sinna samasse ämbrissekuhu olen ise korduvalt astunud. Oleks neid ämbreid siis ainult üks. Paraku mitte ja kuuldes erinevaid lugusid jategusid, tunnen ära ohumärgid ja meenuvad enda tehtud vead. Võistlushooaeg juba käib ja oleksin pidanud selle loo kirjutama juba ammu, aga parem hilja kui mitte kunagi.
